Minust pikemalt
Algus
Minu kujunemistee algab Tallinnas, Pelgulinnas elades, kus õpin kunstiklassis. Suved veedan Viljandi lähedal maal. Sealt on pärit lähedane suhe vanavanemate ja selle kandiga. Pärast Tallinna 46. keskkooli lõpetamist töötan ühe hooaja Noorsooteatris reklaamikujundajana. Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis studeerin esialgu arhitektuuri ja hiljem teatrikujundust, omandades kunstnikudiplomi 1989. aastal. Peale seda pühendun maalimisele.
Minu maalikeel areneb välja koos abstraktse kunsti traditsiooniga. Mind on mõjutanud geomeetriline abstraktsionism, segatuna minimalistliku tunnetusega. Samuti vastandina ekspressiivne maalilisus.
Nõukogude aeg ja vastupanu
1980. aastate töödes kohtuvad eri pindade lõikumised ja valguse ning varju vastasseis. Hallikasvalged toonid liiguvad värvilistele pindadele vastu, tekitades ruumilisuse ja vaimse pinge.
Mind on kõnetanud ka sürrealistide Joan Miró ja René Magritte'i maailm. Sümbolid ja märgid on minu töödes sageli võtnud geomeetrilise vormi. Need ei kirjelda enamasti nähtavat maailma, vaid viitavad vaimumaastikele – ruumidele, mida iga vaataja võib tõlgendada omal viisil.
1977. aastal osalen esmakordselt ühisnäitusel Tartu Ülikooli vanas kohvikus, kus eksponeerin värvilisi minimalistlikke guaššijoonistusi. Sealt saab alguse pikk ja järjepidev näitusetegevus.
Luule ridade vahelt
1981. aastal ilmub ajakirja Looming septembrinumbris kolm minu luuletust, millest ühe algusrida algab „Silmades taevas ja meri". Ridade esitähed moodustavad ülalt alla sini-must-valge. Luuletus hakkab elama oma elu. Inimesed avastavad peidetud sõnumi, jagavad seda omavahel ja otsivad ajakirjanumbrit, et seda lugeda. See on kirjanduslik lipuheiskamine, vastupanu märk ja lootuse sümbol ajal, mil rahvusvärve ei tohtinud avalikult kasutada. Mind aga heidetakse selle tõttu kunstiinstituudist välja ning õpinguid saan jätkata alles kolme aasta pärast.
2000. aastal ilmub luulekogu „Vapp lipp pealinn", luulet 1976–1980. 2021. annan välja luulekogu „Joon ja luule", joonistused ja luuletused, mis sisaldab uuemaid poeese.
Korduvalt on avaldatud minu luuletusi perioodikas, peamiselt ajakirjas Looming ja Vikerkaar.
Vabaduse aeg
Uue aastatuhande vahetusel muutub minu maalide koloriit pastelsemaks. Varasemate hallide ja tumedate toonide kõrvale tulevad kollased, sinised ja punased varjundid. Vormikäsitlus muutub vabamaks.
Maalikavandiks teen pastellidega kavandeid, millest paljud on jäänudki teostamata. Lisaks olen loonud siiditrükis värvilisi graafikasarju, mis mõneti täiendavad minu maale. Pidevalt pean niinimetatud joonistuspäevikut, kus saan ennast vahetult välja elada, samas kätt vormis hoida. Nendes võib kohata kummalisi maailmu, maastikke ja inimesi, vahel ka imeloomi – kujundeid, mis liiguvad unenäo ja ärkveloleku piiril.
Tänapäev
Aastate jooksul on toimunud isikunäitusi ja ühisnäitusi Eestis ja Soomes ning osalemisi arvukatel riiklikel ülevaatenäitustel. Viimasel ajal on toimunud isikunäitused „Taevas ja maa" Kastellaanimaja galeriis ja „Maalilm" Tallinna Jaani kirikus (2024).
Minu teoseid on omandanud mitmed institutsioonid ja erakogud Eestis ja välismaal, mis kinnitab, et abstraktne kujundikeel võib olla vahetu ja edukas.
Töötan nii Tallinnas kui ka Aegviidus, keskendudes kunstile kui süvenemise vormile. Olen eelistanud iseseisvat loomingut kollektiivsele, kuna pean oluliseks vaikust ja rahu. Maalimiseks peab palju aega olema.
Võta ühendust
Tutvu kunstnikuga ja võta ühendust tööde eksponeerimise, hindade või koostöö osas.
andrus.rouk@gmail.com